Eesti inimarengu aruanne 2023 Eessõna EESTI ARENGUT VIIB EDASI VAIMSELT TERVE RAHVAS Sissejuhatus Põhisõnumid Miks on seekord inimarengu aruande teemaks vaimne tervis ja heaolu? Tervis ÜRO inimarengu indeksi kontekstis Kuidas mõtestada vaimset tervist ja heaolu? Vaimset tervist ja heaolu mõjutavad tegurid Eesti inimarengu aruandes Vaimse tervise probleemide majanduslik mõõde Kokkuvõte Viidatud allikad Minevikulood vaimsest tervisest – kust me tuleme Eesti elanike vaimne tervis ja heaolu 21. sajandi alguses 1.0 Peatüki sissejuhatus Põhisõnumid Kuidas ja miks rääkida vaimsest tervisest? Viidatud allikad 1.1 Eluga rahulolu Eestis Põhisõnum Sisssejuhatus Eesti inimeste eluga rahulolu võrdluses teiste riikidega on keskmisel tasemel Eluga rahulolu erineb sotsiaal-demograafiliste rühmade lõikes Eluga rahulolu regionaalsed erinevused Eestis on pigem väiksed Eluga rahulolu 2022. aastal on mõjutanud mitu vaimse tervise tegurit Kokkuvõte Viidatud allikad 1.2 – Stress ja sellega toimetulek Eestis koroonakriisi näitel Mis on stress? Kuidas on Eesti inimeste stressitase taasiseseisvumisest alates muutunud? Kui palju stressi tekitas koroonakriis? Millised koroonakriisi aspektid Eesti inimestes enim stressi tekitasid? Kuidas Eesti inimesed koroonastressiga toime tulid? Kokkuvõte Viidatud allikad 1.3 Edukus – oma võimete realiseerimine kui osa vaimsest heaolust Kooliedukus Tööedukus Tööväärtused Kokkuvõte Viidatud allikad 1.4 Vaimse tervise probleemide esinemine Eesti täiskasvanud elanikkonnas Vaimse tervise häirete levimus rahvastikus Kokkuvõte Viidatud allikad 1.5 Vaimset tervist toetavad tegevused ja teenused Eestis Vaimse tervise sekkumiste eesmärk ja liigid Negatiivsed hoiakud ja stigma pärsivad abini jõudmist Vajaduspõhiste vaimse tervise sekkumiste kättesaadavus Vaimse tervise probleemid on ühiskonnale kulukad, varajane sekkumine aga kulutõhus Kokkuvõte Viidatud allikad Eluviisi ja vaimse tervise seosed inimese elukaarel 2.0 Peatüki sissejuhatus Põhisõnumid Elukaar ja tervisemõjurid Vaatenurki eluviisi ja vaimse tervise seostele Eluviisi ja vaimse tervise näitajad üle elukaare Kokkuvõte Viidatud allikad 2.1 Eluviis ja vaimne tervis eel- ja algkooliealistel lastel Eesti laste vaimset tervist võib pidada heaks, kuid heaolu kahaneb vanusega Vaimne heaolu varieerub sotsiaal-majanduslike tunnuste järgi pigem vähe Eesti eel- ja algkooliealiste laste toitumist iseloomustab vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne maiustamine, kuid vaimne heaolu ei ole toiduvalikuga seotud Kehalisel aktiivsusel on vaimse heaoluga positiivne ja passiivsel ekraaniajal negatiivne seos Kuni 6-aastased lapsed magavad üldjuhul piisavalt, kuid vanuse suurenedes kipub unetunde väheks jääma ja une tähtsus vaimsele tervisele võib suureneda Kokkuvõte Viidatud allikad 2.2 Noorte vaimne tervis ja heaolu ning selle seos eluviisiga Noorte vaimne tervis ja heaolu ning seosed eluviisiga Eesti kooliõpilaste vaimne tervis viimase kahe kümnendi jooksul Eesti kooliõpilaste vaimse tervise näitajad võrreldes lähiriikidega Eesti kooliõpilaste vaimne tervis on seotud sotsiaal-majanduslike teguritega Parem tervisekäitumine tagab parema vaimse heaolu Noorte uimastitarvitamine on tugevas seoses nende halvema vaimse tervisega Kokkuvõte Viidatud allikad 2.3 Tervist toetava ja tervist kahjustava käitumise muutuvad mustrid ning täiskasvanute vaimne tervis Täiskasvanuea tervisekäitumise ja vaimse tervise muutused Eestis: pikaajaline vaade Eluviisi ja vaimse tervise seose demograafilised variatsioonid Eluviis ja vaimne tervis täna Ebavõrdsuse mustrid eluviisi ja vaimse tervise seostes Kokkuvõte Viidatud allikad 2.4 Elukaarevaade eluviisi ja vaimse tervise seostele vanemas eas Elukaar ja eluviisid Depressiivsus vanemas eas Eluviisi ja vaimse tervise seosed Kokkuvõte Viidatud allikad Psühhosotsiaalsed ehk suhtekeskkonnad ja vaimne heaolu 3.0 Peatüki sissejuhatus Põhisõnumid Suhtekeskkondades luuakse heaolu ja ühiskonna sidusust Toimetulek üha keerukamaks muutuvas ühiskonnas Perekond toimib võrgustikuna üle elukaare, luues turvalisust ja arendades eluoskusi Tööelu mitmekesistumine toob kaasa uusi lahendust vajavaid dilemmasid Elukestev õppimine loob tunnetatud heaolu ja hoiab ühiskonnaga sidusana Kokkuvõte Viidatud allikad 3.1 Peresuhted ning pereliikmete hinnang oma vaimsele tervisele ja heaolule Eesti perevormid on muutunud aja jooksul mitmekesisemaks Peresuhted mõjutavad laste ja vanemate eluga rahulolu Paarisuhtes olevad täiskasvanud on eluga rohkem rahul Koroonaperioodil kasvas täiskasvanute stressitunnetus ning kahanes laste rahulolu elu ning peresuhetega Kokkuvõte Viidatud allikad 3.2 Vanemaealiste naiste ja meeste heaolu läbi elukaare kooseluvormide vaates Kooseluvormid ja heaolu vanemas eas Kokkuvõte Viidatud allikad 3.3 Vaimne tervis ja heaolu õpikeskkonnas Eesti õpilaste heaolu langus põhikoolis on üks suurimaid Euroopas Nüüdisaegne õpikäsitus toetab õpilaste heaolu Koolikiusamine ohustab õpilase vaimset tervist ja heaolu Huvihariduses osalemine on seotud kõrgema heaoluga Õpilaste heaolu koroonakriisis Üliõpilaste vaimne tervis Kokkuvõte Viidatud allikad 3.4 Tööturu ja töökeskkonna seosed vaimse tervisega COVID-19 pandeemia tõi kaasa suured muutused töökeskkondades Töö olemasolu kui vaimset tervist toetav tegur Kodust töötamises on nii head kui ka halba COVID-19 pandeemia tõi kaasa vaimset tervist ohustavaid muutusi töökoormuses COVID-19 tervisekriisi mõjud vaimsele tervisele on suuremad mittetöötavate tööealiste hulgas Töökeskkonna tingimused mõjutavad töötajate eri rühmades vaimset tervist ja tunnetatud heaolu erinevalt Tööaja ja -koha paindlikkus vaimse heaolu vormijana Kokkuvõte Viidatud allikad Digikeskkond ning vaimne tervis ja heaolu 4.0 Peatüki sissejuhatus Põhisõnumid „Päriselu“ ja „virtuaalelu“ Mõju vaimsele heaolule sõltub kasutajast Mõju vaimsele heaolule sõltub tehnoloogiast Mõju vaimsele heaolule sõltub kasutusviisist Kuidas edasi? Viidatud allikad 4.1 Digivahendite kasutamine, digioskused ja vaimne heaolu Eesti noorte internetikasutajate vaimne heaolu Euroopa kontekstis Digikeskkonna turvalisus ja emotsionaalsed probleemid Digioskused ja eluga rahulolu Kui oluline on digikeskkond Eesti noorte vaimse heaolu mõjutajana? Eesti kesk- ja vanemaealiste arvutioskused ja interneti kasutamine Depressiivsus ja üksildus ning nende seos digioskustega kesk- ja vanemaealistel Eesti kesk- ja vanemaealiste vaimne heaolu COVID-19 pandeemia ajal Kokkuvõte Viidatud allikad 4.2 Osaluskultuuriline heaolu ja vaimne tervis Osaluskultuuriline vaimne tervis ajaloo- ja kultuurikontekstis Alternatiivtõlgendusgruppide liikmeskond Miks ja mida otsitakse alternatiivtõlgendusgruppidest? Alternatiivtõlgendused ja vaimne tervis Sotsiaalmeedia – vaimse tervise toetaja ja õõnestaja Kokkuvõte Viidatud allikad 4.3 Sotsiaalmeedia kasutamise seosed vaimse tervisega Kas nn sotsiaalmeediasõltuvus on päris sõltuvus? Liigne sotsiaalmeedia kasutamine ja vaimne tervis Sotsiaalmeedia kasutamise kajastamine Eesti meedias Sotsiaalmeediapausid näitavad kätte hirmud ja ootused Kokkuvõte Viidatud allikad 4.4 Vaimset heaolu vormiv digitehnoloogiate kasutus pere igapäevaelus Digitehnoloogiate kasutus pere igapäevaelus Digitehnoloogiate kasutuse eripärad COVID-19 eriolukorra ajal Digitehnoloogiate potentsiaalsed kahjulikud mõjud vaimsele ja füüsilisele tervisele Vanemliku vahendamise strateegiad digitehnoloogiate kasutamisel Peamised digitehnoloogiaid puudutavad kokkulepped Eesti peredes Kokkuvõte Viidatud allikad Füüsiline keskkond ning vaimne tervis ja heaolu 5.0 Peatüki sissejuhatus Põhisõnumid Kliimamuutus on suurim rahvastiku tervise mõjutaja 21. sajandil Keskkonnasaaste põhjustab inimestele häiritust ja vaimse tervise halvenemist Ehitatud elukeskkonna mõju vaimsele heaolule Looduslähedus toetab vaimset heaolu Kokkuvõte Viidatud allikad 5.1 Kliimamure kui inimeste ja keskkonna suhete vahendaja Sobivam on rääkida kliimamurest kui kliimaärevusest Kliimamuutuse eripärad kujundavad kliimamure levikut ja olemust Kliimamure tase Eesti ühiskonnas on madal, ent tõusuteel Kliimamurelike kogemused Eesti ühiskonnas Kliimamurest ei ole tagasiteed Kliimamures tuntakse end üksi Hirm kaotatud tuleviku pärast Kliimamurelikkuse positiivsed mõjud vaimsele tervisele ja heaolule Kliimamurelikud tegelevad aktiivselt vaimse tervise hoidmisega Kokkuvõte Viidatud allikad 5.2 Häiritus õhusaaste ja mürareostuse tõttu Häiritus keskkonnateguritest Keskkonnareostuse tunnetamine ja hirm selle mõjude ees Keskkonnatundlikkus Õhusaaste ja müra füsioloogilised mõjud vaimsele tervisele Eesti õhukvaliteet ja selle tervisemõjud Eesti müratase ja selle tervisemõjud Õhusaaste ja mürareostuse seos vaimse tervise ja heaolu näitajatega Liiklusmüra seos depressiooni ja psühholoogiliste probleemide tekkega Keskkonna tervisemõjud ja häiritus lähevad meile aina enam korda Kokkuvõte Viidatud allikad 5.3 Ruumiplaneerimine ja vaimne heaolu Sotsiaalse eraldatuse ja üksilduse ruumiline dimensioon Ruumiplaneerimisel on olemas „tööriistakast“ sotsiaalse eraldatuse vähendamiseks Linnakeskkonna teadlik kujundamine on üksilduse vähendamise nurgakivi Vanemaealiste vaimse tervise toetamine eeldab ligipääsetavat linnaruumi Kokkuvõte Viidatud allikad Tulevikustsenaariumid Vaimset heaolu loov Eesti aastal 2040 Põhisõnumid Stsenaariumiplaneerimise metoodika Peamised suundumused Tänusõnad Viidatud allikad Eesti 2040 tulevikulood Oma õnne sepp Raudmees Talguline Maailmaparandaja AUTORID JA TOIMETAJAD Peatoimetaja Peatükkide toimetajad Autorid Info Search Generic filters Search in title Search in content Search in excerpt …rrrrrrrrrrrrr