Eluga rahuolu on üks olulisemaid individuaalse elukvaliteedi ja subjektiivse heaolu näitajaid. See väljendab inimese koondhinnangut oma elu eri aspektidele. Inimese elu subjektiivse heaolu mõõdikuid on erinevaid ja need väljendavad enamasti positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhet, üldist eluga rahulolu või erinevate eluvaldkondadega seotud rahulolu (Brulé ja Maggino 2021; Sirgy 2020). Eluga rahulolu on nendest üks kõige enam kasutatavaid näitajaid ja väljendab lõhet kujutletava hea elu ning tegelikkuse vahel. Subjektiivne eluga rahulolu on eelkõige elusihtide ning nende saavutamisele antud hinnangu tulemus (Haller ja Hadler 2006) ning see on seotud kõigi oluliste ühiskonna elujärje näitajatega, sh tervis, majanduslik toimetulek, demokraatia, sotsiaalsed suhted, töö, usaldus jm (Graham 2009).

Varasemad uuringud Eestis on näidanud, et taasiseseisvumisega alanud üleminekuperiood tõi Eestis kaasa eluga rahulolu languse (Ainsaar 2011). 1996. aastal oli oma eluga rahul vaid

kolmandik elanikkonnast ning Eestis kasvasid eri vanuse- ja haridusrühmade rahulolu erinevused (Easterlin 2009; Ainsaar 2011). 1996. aasta märgibki kiirele üleminekuperioodile järgnenud stabiliseerumisperioodi algust. Majanduse ümberstruktureerimisega kaasnes tööhõive vähenemine ja töötuse kasv. Jõukuse kasvades hakkas eluga rahulolu taas suurenema. 1990. aasta eluga rahulolu tase saavutati uuesti umbes 2002.–2003. aastaks. 2002.–2008. aastat iseloomustavad kiire majanduskasv ja eluga rahulolu suurenemine, kuigi rahulolu ei olnud ainult majandusest mõjutatud, vaid sõltus ka inimeste soost, vanusest, tervisest, usaldusest ja ühiskonna toetusest (Ainsaar 2006; Ainsaar 2008b). Eluga rahulolu pidev kasv kestis 2006.–2008. aastani. 2009. aasta majanduskriis tõi ootuspäraselt kaasa eluga rahulolu vähenemise, sissetulekute languse ning sotsiaalvaldkonna kulude kärped. Töötus kasvas uuesti 2001. aasta tasemele.

Senised uuringud on näidanud, et eluga rahulolu suurendab lisaks majanduslikule toimetulekule ka hea tervis ning usaldus inimeste vastu (Suldo ja Huebner 2006; Ainsaar 2008b). Majanduslik toimetulek mõjutab rahulolu nii otse kui ka mitmesuguste toimetulekumehhanismide ja inimeste konkurentsivõime muutuse kaudu. Võttes kokku senised uuringud, teeb Graham (2009) järelduse, et mida arenenum on riik majanduslikult, seda komplekssemaks muutub sissetulekute ja rahulolu vaheline seos.

Teatud majandusliku heaolu taseme saavutamisel suureneb inimestel vabadus valida erinevate eelistuste vahel. Nii võib osa inimesi soovida kindlustunde suuremast sissetulekust vahetada muude mittemateriaalsete hüvede vastu. Majandusliku jõukuse fenomen arvataksegi seisnevat selles, et suurem jõukus võimaldab inimestel nautida vahendite kasutamise vabadust, samal ajal kui väiksema sissetuleku puhul on pearõhk baasvajaduste täitmisel (Drakopoulos 2008). Drakopoulos märgib siiski, et baasvajaduste tasemel vajaduste rahuldamine suurendab õnne rohkem kui kõrgematel tasemetel.

Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti inimeste eluga rahulolu muutustest ajas ning võrrelda seda teiste riikidega ja erinevates sotsiaal-demograafilistes rühmades. Vaatluse all on eelkõige ajavahemik 2008–2021, mis hõlmab nii kiiret majanduskasvu pärast 2009. aasta kriisi kui ka koroonakriisi aastatel 2020–2021. Lisaks kirjeldavatele aegridadele analüüsitakse eluga rahulolu koosmõjus tervise enesehinnanguga, sissetulekutega, inimese sotsiaalse staatusega ning teiste inimeste usaldamisega. Artikli viimases osas analüüsitakse täpsemalt rahulolu ja tervise, sh vaimse tervise seoseid alates 2020. aasta koroonaviiruse leviku perioodist.

Selleks kasutame Euroopa sotsiaaluuringu (ESS) andmeid aastatest 2004–2021 ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) andmeid aastatest 2021–2022. Eluga rahulolu mõõtmiseks kasutame üldise subjektiivse heaolu küsimust „Kõike kokku võttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu? Vastamiseks kasutage 10-pallist skaalat, kus 0 tähendab, et ei ole üldse rahul, ja 10 tähendab, et olete väga rahul“. Joonistel näitame nende vastajate osakaalu, kelle vastus oli vahemikus 6–10.

Inimeste eluga rahulolu on Euroopas ajavahemikus 2008–2018 üldiselt kasvanud. Eestis on kasv võrreldes teiste riikidega toimunud isegi kiiremas tempos (joonis 1.1.1.). 2008. aastal kuulus Eesti pigem keskmisest madalama rahulolutasemega riikide hulka. Kümme aastat hiljem ei ole Eesti jõudnud järele Põhjamaadele, kuid keskmise rahulolu poolest oleme sarnased näiteks Poola, Iirimaa ja Ühendkuningriigiga. Kogu rahvastikus on

suurenenud Eestis nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et on oma eluga pigem rahul: 1990 oli see 60%, 1996 – 37%, 2002 – 56%, 2008 – 64%, 2018 – 79% ning 2021 – 84%.

Enne COVID-19 pandeemia algust ning selle ajal tehti Eestis mitu uuringut, mis võimaldavad täpsemalt vaadelda, kuidas eluga rahulolu sellel perioodil muutus (joonis 1.1.2). Nimelt 2019. aastal korjati Eesti terviseuuringu (ETeU) ja 2021–2022 RVTU andmeid.

Nende uuringute valimid ja eluga rahulolu küsimuste sõnastused erinevad ESSi omast ning ei ole sellepärast võrreldavad, kuid võimaldavad siiski COVID-19 pandeemia perioodi täpsemat ajalist analüüsi. Nii näeme, et eluga pigem rahul olevate vastajate osakaal on statistiliselt oluliselt langenud 2019. aasta ja 2021. aasta veebruari vahel (2019: 90%, 2021 algus: 76%, 2021 kevad/suvi: 79%, 2022 algus: 72%). Eluga rahulolu langus 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga on tõenäoliselt seletatav koroonakriisi ning sellega seotud sotsiaal-majanduslike probleemidega. RVTU kolme laine vahel 2021–2022 on erinevused väiksemad, kuid samuti statistiliselt olulised. Mais-juunis 2021 oli eluga rahul olevate inimeste osakaal pisut suurem kui 2021. ja 2022. aasta esimestel talvekuudel, mil viirusega seotud probleemid olid suuremad ning ühiskond suurema surve all (joonis 1.1.2).

library(ggplot2)
library(dplyr)

## 
## Attaching package: 'dplyr'

## The following objects are masked from 'package:stats':
## 
##     filter, lag

## The following objects are masked from 'package:base':
## 
##     intersect, setdiff, setequal, union

library(tidyr)

#faili sisselugemine ja korrigeerimine
J112=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.2.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")

## Warning in read.table(file = file, header = header, sep = sep, quote = quote, :
## incomplete final line found by readTableHeader on 'PT1-T1.1-J1.1.2.csv'

J112=na.omit(J112)
labels=sub("X","",names(J112))[2:5]
J112[4,1]="Ei ole rahul\n(Üldse ei ole rahul)"

#andmestiku formaadi muutmine ja uued veerunimed
J112=pivot_longer(J112,col=c("ETeU.2019","X01.02.2021","X05.06.2021","X01.02.2022"))
names(J112)=c("Vastus","Aeg","Osakaal")

#joonis
ggplot(J112)+
  geom_col(aes(x=Aeg,y=Osakaal,fill=Vastus))+ 
  scale_fill_manual(values=c("#FF3600","#982F1A","#6666CC","#1E272E"))+ #Et anda ette terve vektor värve, on vaja lisada eraldi funktsioon. Siin on vaja sätida "täidet" (filli), seega scale_fill_manual
  theme_minimal()+
  ylab("%") + 
  xlab("")+
  scale_x_discrete(labels=labels,limits=c("ETeU.2019","X01.02.2021","X05.06.2021","X01.02.2022"))+
  scale_y_continuous(breaks=c(20,40,60,80,100))+
  theme(legend.spacing.y = unit(2, 'cm'))+
  guides(fill = guide_legend(byrow = TRUE))+ 
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))+
  theme(legend.title=element_blank())+
  theme(plot.margin=unit(c(0.5,4.5,0.5,0.5),"cm"))+
  theme(legend.position = "bottom")

Järgnevalt vaatleme eluga rahulolu seoseid inimeste vanuse, tegevusalade, sissetulekute ja tervisega. Soost tulenevaid eluga rahulolu erinevusi ei ole Eestis süstemaatiliselt uuritud, kuid empiirilised andmed näitavad, mõnel aastal ei ole vahet naiste ja meeste eluga rahulolul, kuid on ka aastaid, mil naised on eluga enam rahul kui mehed. Seega ei ole siin kindlat mustrit ning see vajaks eraldi põhjalikumat uurimist.

Sageli on mainitud U-kujulist rahulolu muutust, mis sõltub vanusest: noored ja vanemaealised inimesed on eluga rohkem rahul kui keskealised (Easterlin 2006). Realo ja Dobewall (2011) on leidnud U-kujulise eluga rahulolu märke ka Eestis ning seletavad seda nii perioodi kui ka põlvkonna mõjudega. Pikas aegreas näeme siiski, et vanemaealiste eluga rahulolu on Eestis küll kasvanud töötavate inimestega samas tempos, kuid jääb tööealistele siiski alla (joonis 1.1.3). Vanemaealiste eluga rahulolu on suhteliselt võrdsem tööealistega vaid üksikutel kriisiaastatel – 1990. aastate alguses ja aastate 2008–2009 majanduskriisi ajal. Ka aastatel 2018–2021 säilis vahe vanemaealiste ja töötavate inimeste eluga rahulolus, kuigi mõlemad kasvasid.