Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse järgi tähendab vaimne tervis heaoluseisundit, kus inimene saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega ning suudab töötada efektiivselt. Selles artiklis käsitleme „võimete realiseerimist“ ehk edukust koolis ja tööl, samuti töö ja edukusega seotud väärtusi.

Inimese psühholoogilisi vajadusi, sealhulgas vajadust olla edukas oma võimeid realiseerides ja sellega seotud motivatsiooni, kirjeldab hästi enesemääratlemise teooria (Ryan 2009). Enesemääratlemise teooria kohaselt on vaimse tervise ja heaolu hoidmiseks oluline rahuldada kolme universaalset vajadust: autonoomia, kompetentsustunne ja seotus. Edukus nii koolis kui ka tööl on nendega lahutamatult seotud.

Iseseisvad saavutused mis tahes valdkonnas tuginevad kompetentsusele ning toetavad autonoomiatunnet, olles samal ajal seotud suhtekeskkonnaga, milles inimene iga päev viibib ja toimetab. Autonoomsete eesmärkide püstitamine ja saavutamine (oma võimete realiseerimine) arendab toimetulekuviise ning vähendab selle kaudu stressi, aidates seega kaasa nii füüsilise kui ka vaimse tervise ja heaolu hoidmisele ja parandamisele (Miquelon ja Vallerand 2008). Oluline on ka saavutustega seotud väärtuste käsitlemine. Enesemääratlemise teooria järgi aitavad heaolule kaasa pigem enese realiseerimisega seotud väärtused. Väliste edukuskriteeriumide (nt palga või hinnete) liigne tähtsustamine võib, vastupidi, stressi suurendada ning selle kaudu ohustada vaimset tervist.

Edukust tervikuna on pea võimatu mõõta, seega keskendume selles artiklis kahele võrdlemisi hästi mõõdetavale valdkonnale: kooli- ja tööedukusele. Kolmanda teemana käsitleme tööga seotud väärtusi, mis moodustavad edukuse poole püüdlemise sotsiaalse tausta. Artiklis võtame vaatluse alla edukuse sotsiaal-majanduslikud mõjutegurid (nt vanemate haridus ja sissetulek, koolide sotsiaal-majanduslik taust), kodused hariduslikud ressursid ja hoiakud ning tööväärtused.

Edukus haridusteel avab rohkem tööalaseid võimalusi oma võimete realiseerimiseks. Samal ajal on oluline õpilaste edukusele ja nende võimete realiseerimisele mõeldes näha laiemat perspektiivi, kuhu kuulub ka vaimne heaolu. Seega ei räägi õpilaste kooliedukusest üksnes õpitulemused, vaid olulisel kohal on ka õpilase suhtumine õppimisse, koolis käimisest ja õppimisest saadav sisemine rahulolu ning õpimotivatsioon. Käesoleva artikli fookus on õpitulemustel; koolikeskkonnast ja õpilaste heaolust koolis on juttu Valk jt artiklis 3. peatükis. Haridusteadustes on üldteada õpimotivatsiooni ja õpilase enesetõhususe positiivne seos õpilase õpitulemustega. Samamoodi on olulised õpitulemuste seosed õpilaste episteemiliste¹ uskumustega. Nimelt on paljudes uurimustes näidatud, et küpsemad uskumused teadmiste olemuse kohta (teadusliku lähenemise pooldamine) on seotud paremate õpitulemustega nii matemaatikas kui STEM² hariduses (Mason jt 2013; Rozgonjuk jt 2022).

Eesti õpilased on osalenud rahvusvahelises haridusuuringus „Programme for International Student Assessment“ (PISA) alates 2006. aastast. Selle uuringu andmed on väärtuslikuks infoallikaks, kui on soov lisaks õpilaste õpitulemustele saavutustestides saada infot ka õpilaste õppimisse suhtumise kohta ehk teada saada, kuidas meie õpilastel koolis üldisemalt läheb.

Eesti õpilaste saavutustestide tulemused on viimastes PISA uuringutes olnud teiste maade õpilaste tulemustega võrreldes kõrged (OECD 2016; OECD 2019). PISA uuringu valimi moodustavad umbes 15-aastased õpilased, kes enamasti õpivad põhikooli viimastes klassides. Seega on neil peagi ees järgmisele õppeastmele (gümnaasiumisse) õppima suundumine. Millised näitajad iseloomustavad neid õpilasi, kes saavad valida, kuhu nad edasi õppima minna soovivad? Ja nende õpilaste haridusteed edasi jälgides: millised näitajad ennustavad neile edukust gümnaasiumi lõpus ja seega omakorda suuremaid valikuvõimalusi uuele haridustasemele suundumisel?

Neile küsimustele vastamiseks võtsime lähema vaatluse alla PISA 2015 andmed. Sel aastal osales Eesti eri paigust uuringus 5587 õpilast, mis on umbes pool Eesti 15-aastastest õpilastest (INNOVE 2016). Lisasime hiljem PISA uuringu andmetele õpilaste põhikooli lõpus tehtud matemaatikaeksami tulemused ning kolm aastat hiljem tehtud kitsa või laia matemaatika riigieksami tulemused. Seega jälgisime 2015. aastal PISA uuringus osalenud õpilaste edasist haridusteed ja püüdsime aru saada, millised PISA uuringu käigus mõõdetud kas hoiakulised või demograafilised näitajad õpilaste edasist hariduskäiku ennustavad.

library(stringr)
library(tidyr)
library(ggplot2)
#faili sisselugemine ja andmete formaadi korrigeerimine
J131=read.csv("PT1-T1.3-J1.3.1.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")
J131=pivot_longer(J131,col=c("PISA.b","PISA.lo","PISA.hi", "Põhikool.b","Põhikool.lo","Põhikool.hi","RE.Lai.b","RE.Lai.lo","RE.Lai.hi","RE.Kitsas.b","RE.Kitsas.lo","RE.Kitsas.hi"))
J131$V22rtus = rep(c("b","lo","hi"),32)
J131$name = sub("\\.[^\\.]*$","",J131$name)
J131=pivot_wider(J131,names_from=V22rtus,values_from = value)

#eksamite nimed ilusamaks
J131$name[J131$name=="RE.Lai"]="RE:Lai"
J131$name[J131$name=="RE.Kitsas"]="RE:Kitsas"

#väärtuste järjekorrad selliseks nagu algses joonises
J131$X.=as.factor(J131$X.)
J131$X.=factor(J131$X., levels = levels(J131$X.)[order(c(4,8,5,3,2,6,7,1))])
J131$name=as.factor(J131$name)
J131$name=factor(J131$name, levels = levels(J131$name)[order(c(4,3,1,2))])

#joonis
ggplot(J131)+
  coord_flip()+
  geom_point(aes(x=X.,y=b,col=name),position = position_dodge(width = 0.6),cex=2.5)+
  scale_shape_manual(values=c(6,2,5,16))+
  geom_errorbar(aes(x=X.,ymin=lo,ymax=hi,col=name),position = position_dodge(width = 0.6),linewidth=0.7,width=0.3)+
  geom_abline(aes(intercept=0,slope=0),col="#668080")+
  scale_color_manual(values=rev(c("#1E272E","#f09d00","#FF3600","#668080")))+
  theme_minimal()+
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))+
  scale_y_continuous(limits=c(-0.5,0.5),breaks=seq(-0.5,0.5,by=0.1))+
  guides(col = guide_legend(reverse=TRUE))+
  theme(legend.title=element_blank(),axis.title=element_blank())

Esiteks näeme jooniselt 1.3.1, et kooliedukusega on seotud mitmesugused hoiakud, mille kohta küsiti 15-aastastelt õpilastelt PISA taustaküsimustikus. Iga hoiaku kohta oli mitu küsimust, kuid nende põhisisu saab kokku võtta järgmiste punktidega.

• Episteemilised uskumused: veendumus, et teadmiste allikaks on teaduslikud meetodid (nt et pärast eksperimendi tegemist võivad teadmised muutuda).
• Saavutusmotivatsioon: tahtmine hästi õppida ning olla parimate hulgas.
• Rõõm teadusest: huvi ja positiivne hoiak loodusteaduste suhtes.
• Enesetõhusus teaduse valdkonnas: õpilase veendumus, et ta saab hakkama erinevate teadusega seotud ülesannetega (nt seletada maavärinate põhjusi).

Kõik need neli hoiakut on positiivselt seotud nii PISA tulemuse kui ka lõpueksamitega – sealhulgas riigieksamitega, mis sooritati kolm aastat hiljem. Seosed on küll väiksed või mõõdukad, aga peaaegu alati statistiliselt olulised. Väärib tähelepanu, et need seosed ei ole seletatavad sotsiaal-majandusliku taustaga, õpilase sooga ega koduse keelega, mis olid samaaegselt mudelisse pandud.

Teiseks selgub jooniselt 1.3.1, et poisid saavad paremaid tulemusi PISA testis, kuid tüdrukutel on eelis lõpueksamitel. Erandiks on laia matemaatika riigieksam, kus poisid ja tüdrukud on võrdses seisus.

Kolmandaks näeme jooniselt, et paremat edukust ennustab ka kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus. PISA taustaküsimustiku sotsiaal-majandusliku seisundi indeksisse on koondatud õpilase vanemate haridustase, raamatute arv kodus, digivahendite olemasolu, tubade ja autode arv kodus. See indeks ei ole seega mitte niivõrd jõukuse, vaid vanemate hariduse ja koduste hariduslike ressursside (sõnaraamatud, digivahendid) näitaja. Oluline on, et peaaegu sama suure mõjuga on nii õpilase enda kodust keskkonda iseloomustav sotsiaal-majandusliku seisundi näitaja kui ka kooli keskmine sotsiaal-majandusliku seisundi indeks.

Kirjeldasime kooliedukuse seoseid matemaatikatulemuste näitel, kuna matemaatika puhul on kõige selgem vastavus koolis õpitava aine ning PISA alatesti vahel. Sarnast seosemustrit taustateguritega (sh sotsiaal-majanduslik seisund ning hoiakud) on aga näha ka PISA lugemisoskuste testi ning PISA loodusteaduste testi puhul (viimane hõlmab küsimusi nii füüsika, keemia kui ka bioloogia õppekavast).

Koolidevahelisi erinevusi illustreerib joonis 1.3.2. Mida parem on kooli keskmine sotsiaal-majandusliku seisundi indeks, seda parem on keskmine PISA tulemus ning seda suurem on episteemiliste uskumuste skoor. Ka teised hoiakud (sh enesetõhusus valdkonnas ning saavutusmotivatsioon) on seotud sotsiaal-majandusliku taustaga, kuid need seosed ei ole nii tugevad. Lisaks paistab samalt jooniselt välja erinevus maa- ja linnakoolide vahel. Väga kõrged keskmised PISA tulemused esinevad ainult kõrgema sotsiaal-majandusliku staatusega linnakoolides.