Eluga rahuolu on üks olulisemaid individuaalse elukvaliteedi ja subjektiivse heaolu näitajaid. See väljendab inimese koondhinnangut oma elu eri aspektidele. Inimese elu subjektiivse heaolu mõõdikuid on erinevaid ja need väljendavad enamasti positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhet, üldist eluga rahulolu või erinevate eluvaldkondadega seotud rahulolu (Brulé ja Maggino 2021; Sirgy 2020). Eluga rahulolu on nendest üks kõige enam kasutatavaid näitajaid ja väljendab lõhet kujutletava hea elu ning tegelikkuse vahel. Subjektiivne eluga rahulolu on eelkõige elusihtide ning nende saavutamisele antud hinnangu tulemus (Haller ja Hadler 2006) ning see on seotud kõigi oluliste ühiskonna elujärje näitajatega, sh tervis, majanduslik toimetulek, demokraatia, sotsiaalsed suhted, töö, usaldus jm (Graham 2009).

Varasemad uuringud Eestis on näidanud, et taasiseseisvumisega alanud üleminekuperiood tõi Eestis kaasa eluga rahulolu languse (Ainsaar 2011). 1996. aastal oli oma eluga rahul vaid

kolmandik elanikkonnast ning Eestis kasvasid eri vanuse- ja haridusrühmade rahulolu erinevused (Easterlin 2009; Ainsaar 2011). 1996. aasta märgibki kiirele üleminekuperioodile järgnenud stabiliseerumisperioodi algust. Majanduse ümberstruktureerimisega kaasnes tööhõive vähenemine ja töötuse kasv. Jõukuse kasvades hakkas eluga rahulolu taas suurenema. 1990. aasta eluga rahulolu tase saavutati uuesti umbes 2002.–2003. aastaks. 2002.–2008. aastat iseloomustavad kiire majanduskasv ja eluga rahulolu suurenemine, kuigi rahulolu ei olnud ainult majandusest mõjutatud, vaid sõltus ka inimeste soost, vanusest, tervisest, usaldusest ja ühiskonna toetusest (Ainsaar 2006; Ainsaar 2008b). Eluga rahulolu pidev kasv kestis 2006.–2008. aastani. 2009. aasta majanduskriis tõi ootuspäraselt kaasa eluga rahulolu vähenemise, sissetulekute languse ning sotsiaalvaldkonna kulude kärped. Töötus kasvas uuesti 2001. aasta tasemele.

Senised uuringud on näidanud, et eluga rahulolu suurendab lisaks majanduslikule toimetulekule ka hea tervis ning usaldus inimeste vastu (Suldo ja Huebner 2006; Ainsaar 2008b). Majanduslik toimetulek mõjutab rahulolu nii otse kui ka mitmesuguste toimetulekumehhanismide ja inimeste konkurentsivõime muutuse kaudu. Võttes kokku senised uuringud, teeb Graham (2009) järelduse, et mida arenenum on riik majanduslikult, seda komplekssemaks muutub sissetulekute ja rahulolu vaheline seos.

Teatud majandusliku heaolu taseme saavutamisel suureneb inimestel vabadus valida erinevate eelistuste vahel. Nii võib osa inimesi soovida kindlustunde suuremast sissetulekust vahetada muude mittemateriaalsete hüvede vastu. Majandusliku jõukuse fenomen arvataksegi seisnevat selles, et suurem jõukus võimaldab inimestel nautida vahendite kasutamise vabadust, samal ajal kui väiksema sissetuleku puhul on pearõhk baasvajaduste täitmisel (Drakopoulos 2008). Drakopoulos märgib siiski, et baasvajaduste tasemel vajaduste rahuldamine suurendab õnne rohkem kui kõrgematel tasemetel.

Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti inimeste eluga rahulolu muutustest ajas ning võrrelda seda teiste riikidega ja erinevates sotsiaal-demograafilistes rühmades. Vaatluse all on eelkõige ajavahemik 2008–2021, mis hõlmab nii kiiret majanduskasvu pärast 2009. aasta kriisi kui ka koroonakriisi aastatel 2020–2021. Lisaks kirjeldavatele aegridadele analüüsitakse eluga rahulolu koosmõjus tervise enesehinnanguga, sissetulekutega, inimese sotsiaalse staatusega ning teiste inimeste usaldamisega. Artikli viimases osas analüüsitakse täpsemalt rahulolu ja tervise, sh vaimse tervise seoseid alates 2020. aasta koroonaviiruse leviku perioodist.

Selleks kasutame Euroopa sotsiaaluuringu (ESS) andmeid aastatest 2004–2021 ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) andmeid aastatest 2021–2022. Eluga rahulolu mõõtmiseks kasutame üldise subjektiivse heaolu küsimust „Kõike kokku võttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu? Vastamiseks kasutage 10-pallist skaalat, kus 0 tähendab, et ei ole üldse rahul, ja 10 tähendab, et olete väga rahul“. Joonistel näitame nende vastajate osakaalu, kelle vastus oli vahemikus 6–10.

Inimeste eluga rahulolu on Euroopas ajavahemikus 2008–2018 üldiselt kasvanud. Eestis on kasv võrreldes teiste riikidega toimunud isegi kiiremas tempos (joonis 1.1.1.). 2008. aastal kuulus Eesti pigem keskmisest madalama rahulolutasemega riikide hulka. Kümme aastat hiljem ei ole Eesti jõudnud järele Põhjamaadele, kuid keskmise rahulolu poolest oleme sarnased näiteks Poola, Iirimaa ja Ühendkuningriigiga. Kogu rahvastikus on

suurenenud Eestis nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et on oma eluga pigem rahul: 1990 oli see 60%, 1996 – 37%, 2002 – 56%, 2008 – 64%, 2018 – 79% ning 2021 – 84%.

Enne COVID-19 pandeemia algust ning selle ajal tehti Eestis mitu uuringut, mis võimaldavad täpsemalt vaadelda, kuidas eluga rahulolu sellel perioodil muutus (joonis 1.1.2). Nimelt 2019. aastal korjati Eesti terviseuuringu (ETeU) ja 2021–2022 RVTU andmeid.

Nende uuringute valimid ja eluga rahulolu küsimuste sõnastused erinevad ESSi omast ning ei ole sellepärast võrreldavad, kuid võimaldavad siiski COVID-19 pandeemia perioodi täpsemat ajalist analüüsi. Nii näeme, et eluga pigem rahul olevate vastajate osakaal on statistiliselt oluliselt langenud 2019. aasta ja 2021. aasta veebruari vahel (2019: 90%, 2021 algus: 76%, 2021 kevad/suvi: 79%, 2022 algus: 72%). Eluga rahulolu langus 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga on tõenäoliselt seletatav koroonakriisi ning sellega seotud sotsiaal-majanduslike probleemidega. RVTU kolme laine vahel 2021–2022 on erinevused väiksemad, kuid samuti statistiliselt olulised. Mais-juunis 2021 oli eluga rahul olevate inimeste osakaal pisut suurem kui 2021. ja 2022. aasta esimestel talvekuudel, mil viirusega seotud probleemid olid suuremad ning ühiskond suurema surve all (joonis 1.1.2).

library(ggplot2)
library(dplyr)

## 
## Attaching package: 'dplyr'

## The following objects are masked from 'package:stats':
## 
##     filter, lag

## The following objects are masked from 'package:base':
## 
##     intersect, setdiff, setequal, union

library(tidyr)

#faili sisselugemine ja korrigeerimine
J112=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.2.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")

## Warning in read.table(file = file, header = header, sep = sep, quote = quote, :
## incomplete final line found by readTableHeader on 'PT1-T1.1-J1.1.2.csv'

J112=na.omit(J112)
labels=sub("X","",names(J112))[2:5]
J112[4,1]="Ei ole rahul\n(Üldse ei ole rahul)"

#andmestiku formaadi muutmine ja uued veerunimed
J112=pivot_longer(J112,col=c("ETeU.2019","X01.02.2021","X05.06.2021","X01.02.2022"))
names(J112)=c("Vastus","Aeg","Osakaal")

#joonis
ggplot(J112)+
  geom_col(aes(x=Aeg,y=Osakaal,fill=Vastus))+ 
  scale_fill_manual(values=c("#FF3600","#982F1A","#6666CC","#1E272E"))+ #Et anda ette terve vektor värve, on vaja lisada eraldi funktsioon. Siin on vaja sätida "täidet" (filli), seega scale_fill_manual
  theme_minimal()+
  ylab("%") + 
  xlab("")+
  scale_x_discrete(labels=labels,limits=c("ETeU.2019","X01.02.2021","X05.06.2021","X01.02.2022"))+
  scale_y_continuous(breaks=c(20,40,60,80,100))+
  theme(legend.spacing.y = unit(2, 'cm'))+
  guides(fill = guide_legend(byrow = TRUE))+ 
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))+
  theme(legend.title=element_blank())+
  theme(plot.margin=unit(c(0.5,4.5,0.5,0.5),"cm"))+
  theme(legend.position = "bottom")

Järgnevalt vaatleme eluga rahulolu seoseid inimeste vanuse, tegevusalade, sissetulekute ja tervisega. Soost tulenevaid eluga rahulolu erinevusi ei ole Eestis süstemaatiliselt uuritud, kuid empiirilised andmed näitavad, mõnel aastal ei ole vahet naiste ja meeste eluga rahulolul, kuid on ka aastaid, mil naised on eluga enam rahul kui mehed. Seega ei ole siin kindlat mustrit ning see vajaks eraldi põhjalikumat uurimist.

Sageli on mainitud U-kujulist rahulolu muutust, mis sõltub vanusest: noored ja vanemaealised inimesed on eluga rohkem rahul kui keskealised (Easterlin 2006). Realo ja Dobewall (2011) on leidnud U-kujulise eluga rahulolu märke ka Eestis ning seletavad seda nii perioodi kui ka põlvkonna mõjudega. Pikas aegreas näeme siiski, et vanemaealiste eluga rahulolu on Eestis küll kasvanud töötavate inimestega samas tempos, kuid jääb tööealistele siiski alla (joonis 1.1.3). Vanemaealiste eluga rahulolu on suhteliselt võrdsem tööealistega vaid üksikutel kriisiaastatel – 1990. aastate alguses ja aastate 2008–2009 majanduskriisi ajal. Ka aastatel 2018–2021 säilis vahe vanemaealiste ja töötavate inimeste eluga rahulolus, kuigi mõlemad kasvasid.

library(tidyr)
library(ggplot2)
#faili sisselugemine ja andmete formaadi korrigeerimine
J113=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.3.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")
J113=na.omit(J113)
names(J113)[2:4]=c("15-24","25-64","65+")
J113=pivot_longer(J113,col=c("15-24","25-64","65+"),"Vanus")

#joonis
ggplot(J113)+
  geom_line(aes(x=Aasta,y=value,col=Vanus),linewidth=1.5)+
  scale_color_manual(values=c("#6666CC","#FF3600","#8FA300"))+ #siin ei ole funktsioon mitte fill vaid color, kuna joonobjektid. 
  ylab("Eluga pigem rahul olevate inimeste %")+
  xlab("")+
  scale_x_continuous(breaks=(unique(J113$Aasta)))+
  scale_y_continuous(breaks=c(0,25,50,75,100),limits=c(0,100))+
  theme_minimal()+
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))

Ootuspäraselt on noorte heaolu kõigist rühmadest kõrgeimal tasemel ning alates 2008. aastast ka suhteliselt kõige vähem muutunud. Noorte väga suurt rahulolu oma eluga on näidanud ka varasemad uuringud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt (Ainsaar 2008a).

Nende 15–24-aastaste noorte osakaal, kes ei ole eluga kokkuvõttes rahul, on Eestis tähelepanuväärselt väike – 2021. aastal 5%.

Järgnevalt võrdleme eluga rahulolu eri tööalase staatusega sotsiaalsetes rühmades. Õppureid, töötuid ja pensionäre on võrreldud töötavate inimestega (joonis 1.1.4). Kuigi tööga seotud tegevused ja vanus on seotud, ei ole seos siiski üksühene. Näiteks paljud pensioniealised jätkavad Eestis töötamist, mitte kõik noored ei õpi ja tööealiste seas on nii töötavaid, töötuid kui ka tööturult eemal olevaid inimesi. Kogu riigi keskmised eluga rahulolu näitajad on mõjutatud eri tööalase staatusega inimeste hulgast ning nende rühmade eluga rahulolust. Nii võib näiteks suur töötute arv vähendada kiiresti keskmist eluga rahulolu.

Töötavad inimesed on kõige arvukam rühm ühiskonnas ja nende inimeste eluga rahulolu järgib aastate lõikes üldist eluga rahulolu muutuse trendi Eestis: 1990. aastale järgnes 1990. aastate keskpaigaks langus ning 21. sajandi alguse tõusu peatas mõneks ajaks aastate 2008–2009 majanduskriis. Majanduskriisi möödudes kiire kasv jätkus. Seda kasvu ei peatanud ka koroonaviirusega seotud keerulised aastad.

library(tidyr)
library(ggplot2)
#faili sisselugemine ja andmete formaadi korrigeerimine
J114=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.4.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")
J114=na.omit(J114)
names(J114)=c("Aasta","Õppur","Töötaja","Pensionär","Töötu")
J114=pivot_longer(J114,col=names(J114[,2:5]),"Grupp")


#joonis
ggplot(J114)+
  geom_line(aes(x=Aasta,y=value,col=Grupp), linewidth=1.5)+
  scale_color_manual(values=c("#6666CC","#FF3600","#8FA300","#4DB3D9"),breaks=c("Õppur","Töötaja","Pensionär","Töötu"))+
  scale_x_continuous(breaks=(unique(J114$Aasta)))+
  scale_y_continuous(breaks=c(0,25,50,75,100),limits=c(0,100))+
  ylab("Eluga pigem rahul olevate inimeste %")+
  theme_minimal()+ 
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))+
  theme(legend.title=element_blank())

Õppurite eluga rahulolu on olnud Eestis läbi aegade kõige kõrgem ning aastatel 2016–2021 veelgi suurenenud. Sisuliselt olid pea kõik vähemalt 15-aastased õppijad 2021. aastal oma eluga pigem rahul, vaatamata paljudele selle perioodi vaimse tervise probleemidele (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium 2022). Koroonaviirusega seotud piirangud võisid vähendada noorte elurõõmu ja toimetulekut, kuid ei viinud neid enamasti siiski eluga rahulolematute inimeste sekka.

Pensionäride eluga rahulolu on muutunud rohkem. See jätkas küll kiiret kasvu 2008.–2009. aasta majanduskriisi alguses, kuid on ühiskonna majandusliku olukorra paranedes olnud pigem languses (2010–2015). Näitaja taastus alles 2016. aastaks 2010. aasta tasemele. Aastatel 2016–2021 on üldise eluga rahulolu kasvu taustal kasvanud ka pensionäride eluga rahulolu, kuid vähem kui töötavatel ja õppivatel inimestel. Töötute eluga rahulolu on ootuspäraselt madalaim, kuid vaadeldava perioodi jooksul siiski samuti kasvanud.

library(tidyr)
library(ggplot2)
#faili sisselugemine ja andmete formaadi korrigeerimine
J115=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.5.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")
J115=J115[1:12,]
names(J115)[1]=c("Aasta")
J115=pivot_longer(J115,col=names(J115[,2:4]),"Sissetulek")
J115$Sissetulek=as.factor(J115$Sissetulek)
J115$Sissetulek=factor(J115$Sissetulek,levels(J115$Sissetulek)[order(c(2,3,1))])



#joonis
ggplot(J115)+
  geom_line(aes(x=Aasta,y=value,col=Sissetulek),linewidth=1.5)+
  scale_color_manual(values=c("#6666CC","#E06637","#8FA300"), breaks=rev(levels(J115$Sissetulek)))+
  ylab("Eluga pigem rahul olevate inimeste %")+
  scale_x_continuous(breaks=(unique(J115$Aasta)))+
  scale_y_continuous(breaks=c(0,25,50,75,100),limits=c(0,100))+
  theme_minimal()+
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))

Käärid jõukamate ja vaesemate eluga rahuolu vahel on jätkuvalt olulised, olgugi et üldine eluga rahulolu tase on tõusnud (joonis 1.1.5). Aastatel 2018–2021 on eluga rahulolu kasvanud kõigis sissetuleku rühmades, aga eriti tähelepanuväärselt madalaimas sissetuleku rühmas – ka kõige kehvemal järjel olevatel inimestel oli siiski võimalik eluga rahulolu parandada.

Eluga rahulolul on tugev seos enesehinnangulise tervisega (Ainsaar 2008a). Jooniselt 1.1.6 näeme, et eluga rahulolu kasv on toimunud kõigis rühmades ja on sõltuvalt inimese tervisest ootuspäraselt erinev. 2018–2021 on eluga rahulolu kasvanud peamiselt parema ja rahuldava tervisega rühmades ning vahe kõige halvema tervisega rühma eluga rahuloluga on kasvanud. Tähelepanuväärne on kõige halvema tervisega inimeste eluga rahulolu kasvu peatumine.

library(tidyr)
library(ggplot2)
#faili sisselugemine ja andmete formaadi korrigeerimine
J116=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.6.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")

## Warning in read.table(file = file, header = header, sep = sep, quote = quote, :
## incomplete final line found by readTableHeader on 'PT1-T1.1-J1.1.6.csv'

J116=na.omit(J116)
names(J116)[2:10]=c("2004","2006","2008","2010","2012","2014","2016","2018","2021")
J116=pivot_longer(J116,col=names(J116[,2:10]),"Aasta")
J116$Aasta=as.numeric(J116$Aasta)

#joonis
ggplot(J116)+
  geom_line(aes(x=Aasta,y=value,col=Vastus),linewidth=1.5)+
  scale_color_manual(values=c("#6666CC","#FF3600","#8FA300"),breaks=c("Hea","Rahuldav","Halb"))+ #siin ei ole funktsioon mitte fill vaid color, kuna joonobjektid. 
  ylab("Eluga pigem rahul olevate inimeste %")+
  scale_x_continuous(breaks=(unique(J116$Aasta)))+
  scale_y_continuous(breaks=c(0,25,50,75,100),limits=c(0,100))+
  theme_minimal()+
  theme(text = element_text(color="#668080"),axis.text=element_text(color="#668080"))+
  labs(col = "Tervise enesehinnang")

Millistes Eesti piirkondades on inimesed eluga rohkem rahul? Maakonniti oli 2022. aasta alguses oli kõige suurem rahulolu Läänemaal, kus 82% vastajatest oli eluga rahul või pigem rahul. Statistiliselt oluline erinevus Läänemaast oli viies Eesti piirkonnas: Ida-Virumaal (59%), Pärnumaal (73%), Põlvamaal (71%), Tallinnas (71%) ja Võrumaal (70%). Eluga rahulolu regionaalsed erinevused (eelkõige Ida-Virumaa puhul) on suures osas seletatavad sotsiaal-majanduslike regionaalsete erinevustega (nt erinev sissetulek ja haridus), kuid siiski mitte täielikult.

Nägime, et eluga rahulolu sõltub mitmest eri tegurist nagu vanus, haridus, sissetulek, tervis. Aga milline on nende tegurite panus koosmõjus ja üksteisega võrreldes? Vaatleme seda RVTU andmetel 2022. aasta algusest, kus lisaks eespool käsitletud teguritele on mõõdetud ka erinevaid vaimse tervise näitajaid. Nimelt tõi kroonviiruse pandeemia kaasa vaime tervise probleemide suurenemise elanikkonnas (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium 2022). Sellepärast on eriti asjakohane vaimse tervise näitajate lisamine eluga rahulolu analüüsi.

Jooniselt 1.1.7 näeme, et eespool käsitletud teguritest on kõige tugevam seos eluga rahuloluga tervise enesehinnangul. Inimese piirkondlik ja sotsiaalne taust, tööstaatus (õppimine / töötamine / töötu olemine) ning sissetulek kokkuvõetuna on umbes sama

suure mõjuga kui tervise enesehinnang. Mitme vaimse tervise näitaja hulgast ennustas eluga rahulolu ainult depressiivsus ja see seos oli äärmiselt tugev. Lisasime mudelisse ka optimismi ja lootusrikka tulevikuvaate (joonisel „optimism“), kui palju stressi vastaja tundis seoses koroonakriisiga (joonisel „koroonastress“) ning kui palju vastaja üldiselt inimesi usaldab (joonisel „usaldus“). Kõiki neid tunnuseid arvestades kirjeldab mudel umbes 45% eluga rahulolu varieeruvusest.

library(ggplot2)
library(dplyr)

## 
## Attaching package: 'dplyr'

## The following objects are masked from 'package:stats':
## 
##     filter, lag

## The following objects are masked from 'package:base':
## 
##     intersect, setdiff, setequal, union

library(tidyr)

#faili sisselugemine ja korrigeerimine
J117=read.csv("PT1-T1.1-J1.1.7.csv",header=TRUE, encoding ="UTF-8")
J117$vColorValue=0
J117=na.omit(J117)
J117$color=c("#6666CC","#1E272E","#4DB3D9","grey","#8FA300","#295200","#FF3600","#bf6900")

#joonis
ggplot(J117) +
  geom_rect(xmin = J117$x0[1], xmax = J117$x0[1]+J117$w[1],   ymin = J117$y0[1], ymax = J117$y0[1]+J117$h[1],   fill = J117$color[1],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[1]+J117$w[1]/2), y=(J117$y0[1]+J117$h[1]/2), label=J117$name[1],col="white",fontface="bold")+
  geom_rect(xmin = J117$x0[2], xmax = J117$x0[2]+J117$w[2],   ymin = J117$y0[2], ymax = J117$y0[2]+J117$h[2],   fill = J117$color[2],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[2]+J117$w[2]/2), y=(J117$y0[2]+J117$h[2]/2), label=J117$name[2],col="#4DB3D9",fontface="bold",cex=3)+
  geom_rect(xmin = J117$x0[3], xmax = J117$x0[3]+J117$w[3],   ymin = J117$y0[3], ymax = J117$y0[3]+J117$h[3],   fill = J117$color[3],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[3]+J117$w[3]/2), y=(J117$y0[3]+J117$h[3]/2), label=J117$name[3],col="#6666CC",fontface="bold")+
  geom_rect(xmin = J117$x0[4], xmax = J117$x0[4]+J117$w[4],   ymin = J117$y0[4], ymax = J117$y0[4]+J117$h[4],   fill = J117$color[4],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[4]+J117$w[4]/2), y=(J117$y0[4]+J117$h[4]/2), label=J117$name[4],col="black",fontface="bold")+
  geom_rect(xmin = J117$x0[5], xmax = J117$x0[5]+J117$w[5],   ymin = J117$y0[5], ymax = J117$y0[5]+J117$h[5],   fill = J117$color[5],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[5]+J117$w[5]/2), y=(J117$y0[5]+J117$h[5]/2), label=J117$name[5],col="white",fontface="bold",cex=3)+
  geom_rect(xmin = J117$x0[6], xmax = J117$x0[6]+J117$w[6],   ymin = J117$y0[6], ymax = J117$y0[6]+J117$h[6],   fill = J117$color[6],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[6]+J117$w[6]/2), y=(J117$y0[6]+J117$h[6]/2), label=J117$name[6],col="#8FA300",fontface="bold")+
  geom_rect(xmin = J117$x0[7], xmax = J117$x0[7]+J117$w[7],   ymin = J117$y0[7], ymax = J117$y0[7]+J117$h[7],   fill = J117$color[7],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[7]+J117$w[7]/2), y=(J117$y0[7]+J117$h[7]/2), label=J117$name[7],col="white",fontface="bold")+
  geom_rect(xmin = J117$x0[8], xmax = J117$x0[8]+J117$w[8],   ymin = J117$y0[8], ymax = J117$y0[8]+J117$h[8],   fill = J117$color[8],col="white")+
  geom_text(x=(J117$x0[8]+J117$w[8]/2), y=(J117$y0[8]+J117$h[8]/2), label=J117$name[8],col="white",fontface="bold")+
  theme_minimal()

Artikli eesmärk oli anda ülevaade Eesti inimeste eluga rahulolu muutustest pikemas perspektiivis läbi kolme aastakümne, analüüsides mõjutegureid täpsemalt aastatel 2021–2022. Andmed näitasid, et inimeste eluga rahulolu on Eestis ja Euroopas nii pikemas perspektiivis kui ka viimasel kümnendil kasvanud, Eestis võrreldes teiste riikidega isegi kiiremas tempos. Üldkokkuvõttes on Eesti keskmise eluga rahuloluga riik Euroopas. Koroonaaeg mõjutas eluga rahulolu negatiivselt, võrreldes 2021. aasta algusega oli eluga rahulolu 2022. aasta alguseks keskmiselt pisut langenud.

Eluga rahulolu Eestis sõltub inimese vanusest, sissetulekust, tervisest, tööalasest staatusest ning mitmest muust tegurist. Näiteks 2022. aastal mõjutasid eluga rahulolu enim mitmed vaimse tervise tegurid, näiteks kalduvus depressiivsusele, koroonastress ning optimism ja lootusrikas tulevikuvaade. Tööstaatus ja sissetulek koos mõjutavad eluga rahulolu enam kui demograafilised tegurid. Tervis on rahulolu mõjutajana omakorda tähtsam kui sissetulek.

Ainsaar, M. 2006. Õnne ja rahulolu regionaalsed erinevused. – Servinski, M., Kivilaid, M. (koost). Linnad ja vallad arvudes. Tallinn: Statistikaamet, 108–113. 

Ainsaar, M. 2008a. Miks laps on õnnelik? Isiksuseomaduste ja keskkonna mõju 15–18-aastaste noorte õnnele kümnes Euroopa riigis. – Ots, L. (toim). Uued ajad – uued lapsed. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 63–80.

Ainsaar, M. 2008b. Ühiskonna toetus, usaldus, tervis ja majanduslik toimetulek kui laste ja lastevanemate rahulolu mõjutavad tegurid Euroopa 13 riigis. – A. Ainsaar, D. Kutsar (toim). Eesti Euroopa võrdlustes. Tallinn: Sotsiaalministeerium, 49–66.

Ainsaar, M. 2011. Subjektiivse heaolu muutus Balti riikides 1990−2009. – Lauristin, M. (toim). Eesti inimarengu aruanne 2010/2011. Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu, 82–87 (lk. 82-87). Eesti Koostöö Kogu.

Brulé, G., Maggino, F. 2021. Towards more complexity in subjective well-being studies. – Brulé, G., Maggino, F. (eds.). Metrics of Subjective Well-Being: Limits and improvements. Happiness Studies Book Series. Cham: Springer, 1–17. https://doi.org/10.1007/978-3-319-61810-4_1.

Budescu, D. V. 1993. Dominance analysis: A new approach to the problem of relative importance of predictors in multiple regression. – Psychological Bulletin, 114(3), 542–551. https://doi.org/10.1037/0033-2909.114.3.542.

Drakopoulos, S. 2008. The paradox of happiness: Towards an alternative explanation. – Journal of Happiness Studies, 9(2), 303–315.

Easterlin, R. A. 2006. Life cycle happiness and its sources: Intersections of psychology, economics and demography. – Journal of Economic Psychology, 27, 463–482.

Easterlin, R. A. 2009. Lost in transition: Life satisfaction on the road to capitalism. – Journal of Economic Behavior and Organization, 71, 130−145.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium 2022. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn,
Tartu: Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut. https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-rahvastiku-vaimse-tervise-uuring-lopparuanne.

Graham, C. 2009. Happiness Around the World: The paradox of happy peasants and miserable millionaires. Oxford: Oxford University Press.

Haller, M., Hadler, M. 2006. How social relations and structures can produce happiness and unhappiness: An international comparative analysis. – Social Indicators Research, 75, 169–216.

Realo, A., Dobewall, H. 2011. Does life satisfaction change with age? A comparison of Estonia, Finland, Latvia, and Sweden.
– Journal of Research in Personality, 45, 297–308. http://dx.doi.org/10.1016/j.jrp.2011.03.004.

Sirgy, M. J. 2020. Positive Balance: A theory of well-being and positive mental health. Cham: Springer.http://ebookcentral. proquest.com/lib/tartu-ebooks/detail.action?docID=6231450.

Suldo, S. M., Huebner, E. S. 2006. Is extremely high life satisfaction during adolescence advantageous? – Social Indicators Research, 75, 179–203.